päev nr. 15

Järjekordne päev loojas siin. Tänane päev oli enamvähem helge. Teistele seenioritele oli see rõõmupäev , sest see oli nende elu viimane pre-season. Minu puhul tõenäoliselt elu esimese ja viimase pre-seasoni viimane päev. Hommikul magasin kümneni ja nautisin üksi olemist. Enne trenni toimus treeningmängu video vaatamine.. tegin näo ,et vaatan , aga mõtted olid küll kusagil laiali. Mõtlesin Eestist ja sellest kenast kutist , keda eile nägin ja siis 150kroonistest makaronidest , mida eile sõin :D Trenn oli 2 tundi rahulikult , ma ei suutnud millegiga eriti särada. Kohati aetakse see mäng siin nii kiireks ,et ma hakkasin harjutusest aru saama, siis kui see juba lõppema hakkas. Peale trenni rääkisin netis oma maailmaprintsessidega ja vaatasin nende pilte ja videosid ja noooo. Krdi uhke olen teie üle!!! Siis viis Sophie mind esimest korda WallMarti.. Ehk siis USA Prisma? Sain lõpuks endale riidepuud, mustapesukoti ja muud vajalikku. Niisama astusime mööda ka alkoholi letist.. Sophie tuletas mulle , et homme on vaba päev ja 24 tundi enne trenni ja mängu võime teha midaiganes tahame. Mõtlesin niiisama õlu letti piiluda ja mõtlesin kergendusega ,et seda ma küll ei osata 2.49 on ju ilmselgelt kallis. Aga oh ei. siin ei müüda ju õlut ühe kaupa - 4pack maksab nii palju! Sophie õhtusel sai see 4pack ka meie ostukorvi. Sophie võttis endale veini ja viimastel andmetel on tal pool juba läinud:D
Niisiis jõudsin koju ja vasin kohe kohaliku humala-jumalajoogi. Kuna ma pole kuu aega alkoholi näinudki piisas ühest õlust ,et ma üksi toas laulma ja tantsima hakkaks - palju polnud puudu ka saltodest! Kuna pool umbes sajast kilost šokolaadist , mida ma ostsin pudenes voodisse, leidsin endale tegevuse ja läksin pesumajja riideid pesema. See on reaalselt nagu filmis : parim koht uute tutvuste saamiseks. Softballi tüdrukud , kossu kutid ja veel mingid tulid kohe sõbrunema ( kui te küsite mis see softball on , siis ega ma ka veel päris täpselt ei tea). ühesõnaga , päike jälle näitas end natuke - ilukirjalises mõttes ,sest siin on päev otsa ainult sadanud.
Nüüd siis olen toas ja isegi toanaaber on täna kodus. tema maalib ja mina lahendan oma teist õlut .
Ahjaa leidsin netist mingi Lõuna Florida Eestlaste seltsi. Sattusin nii õhinasse ja kirjutasin neile pika kirja. Täna tuli vastus : Tore ja blala blaa , võtame ühendust kui miskit toimub. Nagu hallo, see tädi elab samas linnas - kui suur on tõenäosus ,et Boca suguses suvalises linnas on veel eestlasi ja nad suhtuvad minusse nagu ma oleks tavaline Lasnamäe naaber. Fail! Või siis ma olen nii ära amerikaanustunud ,et ootasin liiga suuri emotsioone!

Tegin endale ka ametliku postkasti siia , ehk siis kui tahate mulle postkaarte saata või pulmakutseid, siis :

Keiu Põlluveer #534
Lynn University
3601 North Military Trail
Boca Raton, Florida 33431
USA