heii kullakallid!

Olen tagasi Keysi saarelt, mis siis oli lihtsalt Awesome! See on Florida kõige lõunapoolsem tipp , viimane peatus enne Kuubat. Tegu oli siis võistkonna teamspriti tõstva üritusega. Reedene päev algas mulle suhteliselt laastavalt : hommikune kõne NCAA- ga, kes eeldatava 10 minuti asemel tegi mulle tund ja 10 minutit kestva ülekuulamise. Jah sellise mida tehakse mõrvaritele ja vägistajatele. MIS? KUS? MIKS? KELLEGA? PALJU RAHA?? ja tulemus oli see ,et reedest treeeningmängu mina kaasa ei tohtinud teha. Esimest korda siinoleku jooksul panin maailmasuure tönni maha.. Õnneks tüdrukud võitsid ilusti ja saime ilusti Keys´i sõita. Iga nö senior ,ehk siis lõpukursuslane pidi mingiasja välja mõtlema : me küpsetasime , tegime t-särke , võtmehoidjaid, toitsime maailma suurimaid kalu , sõitsime paadiga. Mina kui supersenior tegin paar klassikalist võistlust. Kõigi lemmikuks sai see , kui panna nööri otsa pastakas ja nöör nö sabaks ja siis pead rippuva pastaka pudelisse saama. Nalja jagus pikaks ajaks !! Muid oli igati super ja vahva aga ikka piinab peas mõte ,et kui mind ei lastagi mängima. Ma ausalt ei tea mis ma siis oma elukesega peale siin hakkan , aga no ma üritan need muremõtted eemale saada. Täna rääkisin emaga esimest korda Skypeis mingi tund aega.. maailma parim tunne oli ja esimest korda tuli tõeline koduigatsus. Niisiis ma kassisin toas kuni mõtlesin välja rohu , mis aitab igat naist - šoppamine!! Kuna enamik puhkasid nädalavahetusest , otsustasin üksi minna. Kaubamajani on umbes 3km.. läksin jala. Mis on ilmselgelt kõigile šokeeriv. Tee peal kõndides sain ma aru miks : siin 100 000 elanikuga linnas on ainult üks jalakäija - Mina! Kuigi on olemas kõnniteed ja jalakäijate valgusfoorid on see puhas mõnitamine - üks tsükkel jalakäijale ei kesta rohkem ega vähem kui 5 sekundit. JA mõndadel ristmikutel on see foorinupp täiesti võssa kasvanud !! aga nii ma sinna poodi kõndisin ja seal 3x Rocca suuruses poes jalutasin. Riietessse ma süveneda ei viitsinud - liiga kirju maailm ja praegu jagub veel Eesti varusid. Küll aga ostsin suure bling bling valge käekella , mis on ka siin Must Be , sain oma uue popika telefoni aktiveeritud, uued flipflopid ja päiksekad - neid on siin reaalselt vaja! ostsin kaasa hunniju jelly beense ja tagasi tulek oli ka naljaasi. Polnud enam kurba meelt ega midagi! Ühikasse jõudes asusin oma asju pesema - ilmnes uus elu tõsiasi : alati peab olema hunnik 25 sendiseid. Õnneks laenas mu võistkonnakaaslane pesuvahendit ja 25 sendiseid ja ma saingi masina tööle. Tulemust ma pole veel näinud aga loodame parimat!
Muidu on kõik kontrolli all.
ahjaa. Iguaani nägin ka - ei olnud kõige hullem :)
K.