kakstuhatkaksteist

Ilusaid möödunud jõule ja 9 tunni pärast saabuvat 2012 aastat. Nagu ka kõige popimates telesaadetes võetakse aasta kokku , võtan ka mina siin oma aasta siinkohal kokku.

• Minu pere- väike aga tubli. kodusõjas surma ei saa ja omade eest lähen läbi tule ja vee. Siinkohal on hea tõdeda, et minu perre on vähemalt ühe jalaga astunud veel üks eriline inimene, kes on kahtlemata olnud üks selle aasta märksõnadest.


• TÖÖ- suhteliselt aasta alguses sain tööpakkumise oma vanasse armsasse kooli, kus olen nüüd täieõiguslik noorempedagoog. Väikeseid raskusi eirates peab tõdema ,et see on minu koht ja minu aeg!


• Kool - seni edukalt.. loodetavasti täpselt aasta pärast tõdeda, et TEHTUD. Hetkel on puudu täielikust õnnest veel viimase sessi edukalt läbimine ja u 30 lehekülge seda-milllest-me-ei räägi


• lendpalli rindel on nagu on. Kevadel saime läbi vere, higi ja pisarate hõbedase medali. Tol hetkel oli see päris kuldse kumaga. Uut hooaega on saatnud ebaõnne laine - kaotus kaotuse järel ja ärgem unusta tiitlit "2011 spordiaasta prohmakas". Loodan ,et 2012 toob rohkem õnne , edu , ühtekuuluvust ja lihtsalt normaalsust...

Ja mida siis oleks minu palved uueks aastaks? Tahaksin natuke rohkem aega ja külma närvi ( nii minu vihaste teismelist kui ka enda tarbeks), tahaksin, et võrkpall tekitaks minus samasuguse küllastumatu õnne tunde nagu see oli kunagi, soovin ,et minu kõige kallimatel oleks ümber Actimeli mull ja nendega ei juhtuks kunagi mitte midagi halba, soovin ,et lõpuks ometigi saaksin tehtud selle hulluse , mille nimi on magistri kraad, sooviksin olla hea - ei, väga hea õpetaja!

Igatahes , kõik mu kallid sõbrad ja niisama amatöör-ajakirjanduse huvilised! Soovin teile kogu südamest õnnestumisi ja õnne, särasilmi ja sära, armumist ja armastust. Oleme kõik seda väärt :)