23 päeva pärast on minu teadustöö eelkaitsime
8 päeva tagasi saatsin oma juhendajale töö , millele ma pole endiselt vastust saanud
63 päeva pärast saan teada, kas kogu see jama on end ära tasund.
7 päeva võtan endale ainult selle tegemiseks ( millest kolm läheb kohe maha meistritiitli jahtimisel).
Seni aga teen kõike maailmaparandavaid asju. Viimastel päevadel olen avastanud uued hobid nagu: küünemaalingud, sokisahtli koristamine, folderite ümbertõstmine, kümned uued mobiilimängud, suvest ja puhkusest unistamine ja siis veel natuke facebooki ja siis veel natuke facebooki. Vähemalt viis see otsingute tee mind tagasi ka oma blogi juurde.
Uus nädal ja veel kolm nädalat otsa näeb ette minu päris oma õpilaste valimise. Usun, et olen sama elevil kui ükskõik kes neist. Loodan ainult, et minu laserpilk näeb kõik suuremad ja väiksemad pätud läbi ja saan maailma kõige ägedamad ja malbemad pubekad enda tulevasse klassi. ÄGE!
Muidu on kõik nibinabin hästi. Natukene juba käib erkudele ,et sõna Lõputöö on muutunud nii minu kui mu lähedaste seas sidesõnaks. " Tsau, Lõputöö, kuidas Lõputöö läheb ? ". Kogu töö-lõputöö-ellujäämise fooniks on kolla-sininepall, mis on see hooaeg olnud lihtsalt...!
No comments:
Post a Comment