Monday, September 13, 2010

Päev nr.30

Minu kõige lahedam särk siin üldse!

See nädal läks kiirelt.. tõusude ja mõõnadega. Nagu kogu see asi siin on juba kuu aega olnud. Trennid on head olnud , hetkel on meil neli treenerit - igalühel oma grupp. Mina ja kaks teist temporündajat on praktikant Adamiga. Adam on kunagine staarmängija , kes välimustelt meenutab midagi Mehhiko seebikatest - minujaoks on ta Donatello. Teate küll ju kuidas mõndadele lihtsalt sobib mingi nimi. Donatello ehk siis Don on minuga hingesugulane , sest ka teda piinab NCAA , nimelt on tema uurimisel ,et kas ta sobib treeneriks. Hetkel uurib FBI ja muud föderaalvõimud, et ega ta pole mõrtsukas , vägistaja ega muu kriminaal. Ja ma ausalt ei tee nalja! Niisiis tohib Don meie trennides olla ,peale esmaseid uurimusi Ncaa poolt lubati teda juba platsi äärele. Niisiis õpetab ta praegu meid platsi äärelt , st ta ei tohi varvastki platsile tõsta.. Niisiis me peame igakord tema juurde jooksma kui tal midagi öelda on.. killuke bürokraatiat igasse päeva!


Kui rääkida mu lemmik assotsiatsioonist, siis sealt pole endiselt mingeid uudiseid. Küll aga ei tohtinud ma võistkonnaga samas bussis nädalavaheusel võistlustele sõita- äkki mu professionaalsus kiirgub teistele või jumal teab kuidas see reegel kirja oli pandud. Läksin kohale ühe tüdruku emaga, saaga jätkus sellega ,et kuna ma ühte bussi ei tohtinud nendega istuda, pidin ka lõunale mineku vahele jätma. Ei pea vist kirjeldama, mis tunded minus olid , olin nagu kiirsüstikuga aatompomm. Kui Katie isa ja ema tulid minuga rääkima , siis pisarad lihtsalt plahvatasid.. nagu ma eelnevalt olen maininud, on nad mul siinse ema ja isa eest.. niiet tundsid end peale nendega rääkimist jälle inimesena. Teisel võistluspäeval sõitsin kohale treeneri mehega, kes vist kartsin seda depressiivset frustratsioonis piinlevat eestlast nii palju, et oli igaksjuhuks selgeks õppinud kõik asjad Eesti kohta. Terve tee tulistas lihtsalt fakte: Eestis elab 2000 ilves, 10 000 põtra, rataskaev, saatana pulma legend, tartu maraton , rõuge suurjärv jne. Uskumatu! minu suur kiitus talle! Õnneks teiseks päevaks oli treeneril ka kopp ees sellest absurdsusest ja võisin koos võistkonnaga koju sõita. Õnneks olen ma siin kuulnud ,et selliseid jamasid jagub igale poole : üks treener näiteks vallandati ,sest ta viis oma autoga lapsed mängu vaatama ?! Kohalikud , kes on kohaliku keskkooli lõpetanud ja kelle üks hinneteleht on kuskil postis kaduma läinud kahtlustatakse selles ,et äkki nad siiski pole keskkooli lõpetanud jne. Seda trükkides tuleb naeratus näole , sest see on lihtsalt absurd. Paraku siin seda läbi elada pole nii lõbus.

igatahes oli eelmine nädal ka sportlaste pidu. Kuna olin end vabatahtlikuna üles andnud siis aitasin kõike valmis seada.Tegin seda koos mingi italjaanoga, iga Eurooplane tundub siin hetkelkui hingeõnnistus ja ülim normaalsus. Ühesõnaga siin on ligi 200 sportlast ja üritus seisnes kõnedest ja trummidest. Nimelt toodi kohale u 100 aafrika trummi ja nii me siin kõik koos musitseerisime. Väga viis elamus , usun ,et vast isegi Peep Vainu koolitused jääksid sellisele asjale alla.




Eile käisime Katie isa ,Kara venna ja Katiega Fort Lauderdale´is. Iga reis , mis viib siinsest rutiinist ja muremõtetest välja on nii hea. Ühesõnaga enamus päevast sõitsime veetaksoga ,sest seal on kanalid igalpool. Majad, mis kanalite ääres on , on uskumatud - enamikes majades on Hollywoodi filme filmitud, või need maksavad lihtsalt pool Eesti riigi eelarvest. Lemmik oli mingi Miami Dolphinsi asjapulga maja , mis oli umbes 500 m pikk, purskaevude ja mille kõigega veel. Maja kuldsed ornamendid olidki kullast! Ja muidugi peab sul olema maailma suurim ja ilusaim maja.. kui sa seal tervelt 28 päeva aastas elad!! Ilmselgelt on ka igal majal kalda ääres oma jaht / meie mõistes kruiisilaev.

Nüüd siis asun oma vesiaeroobika asju youtubeist õppima ,sest paari tunni pärast on mul mu esimene tund. Hetkel ajab see veel mind naerma , ilmselt varsti enam mitte!
Neljapäeval nägin kõnnitee peal madu - kõik , kes mu ussifoobiat teavad , võivad ette kujuta kui kõvasti ma röökisin. Minu kirjelduse peale väitsid teised ,et tegu oli mürgise maoga! Pakkuge , mida ma kolm päeva veel unes nägin ?! Täna hommikul oli meil toas sisalik.. me elame 3.korrusel?! Allolevalt pildilt on näha siinseid väikseid putukaid.. Ja tiigis elavad kalad, kellel on seljauim nagu haidel , keegi pole veel suutnud ära otsustada , kas need on mingid hai laadsed või mitte.. Ja ma mõtlesin ,et ainult Tallinna Ülikoolis võib nii kirjut florat ja faunat kohata!

No comments: