päev nr. 105-päeva-Eestini-aga-tegelikult-on-siin-ka tore

Niisiis on paar päeva möödunud minu viimastest kajastustest.
Paar päeva tagasi oli täiesti madalseisus ja praktiliselt valmis juba kohvrit pakkima. Kogu see NCAA jama on mu viimsegi närvi söönud. Ja eks ka koduigatsus piinab. Niisiis oli mu siinsel treeneril tõsine mure juba mu pärast ja ta saatis mind siinse nö sportlaste direktori jutule. Mõtlesin ,et ega sealt midagi tarka ei tule, kuid ometigi oli see kohtumine igati positiivne. Sain ennast täiesti tühjaks rääkida ja ta rahustas mind jutuga ,et isegi kui peaks kõige mustema tsenaariumi järgi minema nii ,et ma ei tohi mängida , siis nemad tahavad ,et ma kindlasti jääks. Õpiksin , treeniksin ja mitte mingil juhul koju ei läheks. Ma väga ei taha selle negatiivse vastuse peale mõeldagi , aga no see jutt vähemalt rahustas mind natuke. Ja kuna tegime avastuse ,et kõige jubedam aeg on see kui ma lihtsalt istun toas - mul on ju ainult üks loeng nädalad ja trennid hommikuti , siis peab mulle tegevust leidma. Niisiis hakkangi siin natuke vabatahtliku tööd ka tegema. Aitan korraldada suuremaid üritusi , käin vanadekodus bingot mängimas jne. ühesõnaga Olen kasulik!
Samuti olen lähedamaks saanud oma toanaabri Kalaga , tema on see , kes mind kurbadel päevadel ökojogurtisse viib - mis on lihtsalt maailma parim asi.
Nädalavahetusel oli siin esimene turniir LU arvele jäi 2 võitu ja 1 kaotus. Usun ,et see kaotus oli lihtsalt enda soperdustest ja tegelikult oleme me kõvasti paremad kõigist! Ja no oodaku nad veel kui mind kui esilõvi platsile lastakse! :)
Kõik mängud pidin soojenduse ikka kaasa tegema. Soojendus erineb täiesti Eesti omast : temporündajad ja diagonaalid kaitsemängu üldse ei tee. Kaitse mängu soojenduses löövad treenerid ise peale.. Jessy kannab mängul üldiselt kontsakingi , niiet ma lihtsalt vaatan ja imetlen - ma ei suuda seistagi kontsadel - rääkimata võrkpalli mängmisest! Servitakse enne löömist ja kordamööda pääsevad võistkonnad platsile soojendama - niiet vahepeal käid kolm korda riietusruumis niisama istumas ja maha jahtumas. Ja mu lemmik osa on ka see ,et peale 2. geimi on pikk aeg , kus minnakse jälle riietusruumi. Muidugi eelneb mängule mängijate tutvustus , USA hümn ja palju muid usutalitlusi. Kuna ma olen kõik mängud nö varumängija olnud, olen pidanud kõik mängud seisma ilusti platsi kõrval - respect kõigile varumängijatele! Ma olin juba ära unustanud kui raske on lihtsalt seista! 2 tundi !
Mis mulle USA mängdel meeldib on see ,et pea kõigil on vanemad vaatamas - tulevad isegi lennukitega teistest osariikidest. Ja no kõik teavad ,et mina olen siin nö orvu staatuses ja kõik kallistavad ja musitavad mind ka üle. Katie emaga rääkisin pikalt ja tunne oli peaaegu nagu oma emaga räägiks. Talle läheb tõsiselt korda minu olukord siin - või siis ta on väga eeskujulik ameeriklane oma üdini positiivse suhtumisega.
Eile oli siis viimane mäng ja täna puhkepäev. Selle puhul sõistime Fort Lauderdalei peole. Suur välisklubi nagu Päris Ameerika filmis! muusikat oli otsast otsa - millegi pärast olid kõik üllatunud kui ma Spice Girlsi lugu otsast lõpuni peast teadsin. Pärast läksime pesapalli poistega basseini ujuma. Toredad poisid olid , aga mõned küsimused panid mind natuke nende IQ-s kahtlema : a) ah et Eesti oli Nõukogude Liidus - sa oled siis kommunist jah ?? b) Oot sa tulid alles USAsse jah , sa õppisid siinolles juba keele ära jah ? Ühesõnaga nii me siis olime ja sõbrunesime ja koos Haileyga me kell 6 hommikul vihmas koju jalutasime. Polnud küll päris Venuse pidu, kuid kulus mulle ära. Midagi väljaspool kampust ja midagi, mis ei tuleta mulle siinseid muresid ja koduigatsust meelde. (Ja rummikoksid on siin pöördvõrdelises suhtes 3:2 rumm juhib koola ees!)
Selle nädala fakte :
nimi Keiu on ilmselgelt liiga keeruline siin niisiis reageerin ma juba lihtsalt Estoniale!
Ja Põlluveer kõlab kõigile lihtsalt nagu Polarbear !

Ja täna on 35 kraadi , kuulsin ,et Eestis on juba päris jahe?! :D