Lynze: Tule siia , me maksame sulle miljon dollarit
Keiu : Okei, muide mulle maksti Eestis 2 miljonit dollarit, aga ära kellegile räägi!
Lynze: okei , ei räägi. Tervita oma agenti minu poolt!
Keiu : Tervitan. Ma just lähengi talle raha viima ja meie salajasi lepinguid põletama.
Palun vabandust , aga lugupeetud minu poolt palavalt armastatud assotsiatsioon - te ei leia sealt midagi! Muidugi see ei tähenda seda, et nad ikkagist ei leiaks/ mõtleks välja mingit vabandust, et ma ei tohiks mängida. Üldiselt nii palju kui kohalik asjapulk mulle rääkis, siis on neil suurim kahtlus sellega ,et mul oli oma agent ja kõik sellega seonduv. Sellest süüst olen mina küll puhas - aga no teine asi on see , kas mu "kullapaid" ka sellest lõpuks aru saavad.
Üldiselt on mul juba asja vastu kerge apaatsus- tuleb mis tuleb. Trenni saan ma ikka teha , õppida, natsa tööd teha ja ehk ka veidike ameerika meelelahutust endale lubada. Ja alati on mul Eesti, vanemad, maailmaprintsessid ja GMP, kes mind avasüli ootavad.
Vesiaeroobika trennis mul veel suuri tulemusi ette pole näidata ,sest esmaspäeval ei teadnud keegi veel ,et trennid juba toimuvad ja olime basseinis ainult kolmekesti : mina mu ülemus ja Regina(siinne kohalik kindlustuse tädi , vanus ca 70). Aga oli päris äge , kolmapäevane tund jäi ml vihma tõttu ära. Niiet mu suur debüüt on olemata veel. Täna lähen teen kaasa ka mingi venitamise ja painutamise trenni (mina -kui aasta puuhobune), sest Christina mu siinne ülemus tahab mulle ka seda trenni sokutada. Eks ma lähen vaatan asja üle - ei tundu maailmaraske ja jälle hea asi, mida CV-sse panna.
Kodutöid on mul maailmapalju. Arvan , et viimati õppisin niipalju ajaliselt kuldsetel Roosalu kinesioloogia aegadel. Igatsen loenguid , sest läbi interneti on suht nüri õppida. Seda enam, et üks loeng on ikka maailma igav ja üldiselt saan ma kuulates asjadest paremini aru. Praegu mõtlen ,et oleks võinud äkki ikka " Sports managmendi" endale erialaks võtta. Aga ise ma selle risti endale võtsin - nüüdsest siis tulevane kooli direktor!
Viimastel päevadel on palju aega veetnud Kara venna Kyle´iga (sorry, ema, ei ole potentsiaalne väimees). Ta tuli siia elama ja ei tunne veel kedagi peale oma õe. Niisiis käisime üks õhtu Fort Lauderdale´is ja jutustame niisama. Vähemalt keegi, kes ei tee koguaeg ainult "jalaga-perse nalju". Ja kusjuures saab ka minu naljadest aru ( teiste puhul pean sõrme üles tõstma kui sarkastiline või irooniline olen ). Hea on vahepeal siinsest kanakarjast välja saada ja mõne normaalse meessoost isikuga rääkida ja kiruda.
Niisiis hoidke mulle pöialt homseks. Kõige parem on see ,et nad teatavad millalgi hommiku ja lõuna vahel oma otsuse. Aga võistkond lahkub kaheks päevaks Barry´sse täpselt kell 12. Eks ma siis kõigun spordikott õla peal seal bussiukse vahel ja ootan viimase hetkeni, mida jumalad mulle kostavad.
Viimaste päevade pildivaramu (paraku ei ole mu siinne mobiil just kõige teravama kaameraga) :
Riietusruum : nahkdiivanite ja laiekraan telekaga.
Üks õnnetu sisalik - neid on siin miljoneid. Paraku enamus on sellest 20 korda suuremad.
Mida teha naiste hügieenisidemetega? Kleebi terve koridor ja teiste uksed neid täis! ( tore on elada 17-18 aastaste rebastega ühel korrusel)
Minu kabineti/toa uks
2 comments:
nägin su agenti eile luksuskaubamajas ja ta ütles, et peab sulle veel triljon dollarit sügisboonust maksma :D
Sa peaks meie 46" flatscreeni telkut nägema! teie oma on tilluke selle kõrval. :D See pole küll veel seinal, aga ma ikkagi ei kujuta ette mida ja millal me seda vaadata jõuame ja kuhu see üldse mahub, sellest saaks eraldi seina meie riietusruumile teha. :D:D
Post a Comment