Tagasi kodumaal. Seekord tagasi auväärt teise kohaga - rõhutan mitte hõbe medaliga (sest masu aeg ja aplausi ja auhindu jagus ainult I kohale, kelleks seekord olid rootsimaa naised).
Üritus oli üldiselt kordaläinud, huumorit jagus, pallimängu jagus, emotsioone jagus rohkemgi veel. Elamine toimus meil vanadekodus : luksus'voodid, mida saad puldiga liigutada üles-alla- kõrvale-diagonaalis; voodi kohalt saad end trossiga lae külge rippuma panna ja nii end WC-sse libistada, söögid olid kõik pehmed niiet närimisprobleeme polnud, söögilauas vaatas vastu vanahärra, kes mängis oma proteesidega neid suust välja lükates ja tagasi tõmmates. Mängud oli kaootilised : I mäng Taani Holtega oli tasavägine ja pingeline , kuid võit 3:1, II mäng Rootsi Engelholmiga , KAOS 0:3 kaotus, ja viimane päev huumor Someroga.. kindel 3:0 võit. Niisiiis auväärt II koht. Seega kordasime eelmist aastat, tore ! kuid siiski kripeldab midagi.. tunne oli hea , aga jah.. liiga kaua vist on korratud mulle , et võit ja võit ja võit... Ja muidugi mina kui suur egotrippija pean ära mainima ,et olin kogu turniiri kõige resultatiivsem mängija!
Nüüd siis algas jälle kool.. algus on paljulubav : esimesse loengusse ei jõudnud, teises sõin ära 300gr kummikomme ja tegin Gadile facebooki kontot. Õhtul ootab mind eksam, millest mul pole õrna aimugi.. aga eks bingo peab jälle edu tooma. Algus on paljutõotav! ees on veel 4kuud kino minu barnidega.