Järjekordne kolmapäev jälle õnnelikult looja saadud. Päev, mis algab kell 7 ja ei tundu kunagi lõppevat. Tubli koolilapsena oleks aeg juba magama minna, ent ootan , mida ausatud õppejõud mu homsest ettekandest arvab.. ta pidi öösel vastama. Tundub , et ma ei ole ainuke kellele 24 tundi ööpäevas tundub lauskmõnitamisega. Ilmselt lasen tal oma arvamuse öelda mulle näost näkku homses loengus, sest minu iludusund ei lase ma kellegil röövida ning erinevalt mu kallis kursavennast ei ole ma nõus seda raiskama ka 25 leheküljelise eepose kirjutamiseks.
Sügisemestril tõid mu lühikokkuvõtted, hämamised, šlikerdamised-spikerdamised ning osaline tuupimine mulle keskimseks hindeks 4,35.. ma ei pea seda küll ülimaks inteligentsiks, kuid ehk oskuseks osata õppida. See oskus ehk toob järgneval poolaastal ka stipendiumi pangakaardile ja rummi lauale.
Talking about. Kuuldavasti pidid õed lõvisüdamed ja tiigrikari laupäeval Glamuuriklubi hõivama.. kes teab , see TEAB!
Nädala viimane uudis on see, et kaotasime Tartule 1:3.. total Fail! aga meie võistkonna uue suhtumisega : meid oli vähemalt kuus ja Tartu mängis ju hästi! aga see selleks! Minu tuju parandas Hesburgeri eine ning nirude-romantiliste-komöödiate õhtu Tiskres.
Saatsin täna ka oma elu esimese postipaki, mis koosnes kirjast, kaardist ja raamatust. Mis kõige ägedam - paki kulgu saab netis jälgida. Niiet hoian pilku peal kuni see turvaliselt Sloveeniasse jõuab..
Ja täna rääkis mu kõige sündsusetum kursaõde, kust ja kuidas saab laibahaigust. Kellele on huvi võin kunagi rääkida.. värvikalt!
No comments:
Post a Comment