Julie and Julia. Sellenimeline oli tänane kvaliteetõhtu ühele. Film polnud küll päris kuldgloobuse nominent, kuid liigitaksin siiski tänast õhtut kvaliteetaja veetmise alla (hoolimata sellest ,et ülejäänud kamraadid on Glamuurikas kodumaa sünnipäeva tähistamas). Mina tähistan seda homme traditsioonilisel perekonna lõunal , kus mul on täpselt 60 minutit , et end ägisemiseni täis süüa. Miks 60 minutit? Sest mõned meist peavad ka nii suurel pühal töötama.. absurd. Üritasin ja üritasin , kuid paraku olid minu miniprintsessid väga entusiastlikult treeninguks valmis.. nagu üks tark mees kunagi ütles.. Töö on töö! Õnneks ootab mind õhtu ees Mari 23 klubisse astumisega (rikkalik kulinaaria ja tolerantne pingviinide hindamine).

tänase päeva segavad faktorid :

• 22 aastased, kes lubavad endale pidevalt pubeka käitumist (jah pole ka mina süüst päris vaba)
• LUMI, mida on siinmail sadanud viis aastat järgi ja sama palju ette. Muud viga nagu polegi, kui ainult : bensiini väheneb sekunditega, parkida pole kuhugi, 10 minutlised otsad võtavad ümmarguselt tund ja 10 aega, lumevallid on seadusekuulelikult (2m ja ) 70cm, laupäeva öö sisustasin üht hõbedat välku välja lükates, keegi oli mu numbrimärgi sodiks sõitnud ja boonusena ei hoia mu talvesaapad niiskust kinni. Aga muidu pole hullu! :D
• mu küünarnukk ei tööta siiani, üks käsi on võrkpalliks ilmselgelt liiga vähe.
• ja ta ei helista mulle üldse.. absoluutselt.

Ja noormees meie inglise keele kursuselt (jah see, kes räägib tennispall suus) tervitas sel nädalal õppejõudu väga viisakalt sõnades "Yellow". Ilmselgelt on tegu mõne inglise filoloogi või suurematsorti Borati austajaga.

ja lõpuks midagi, mis täna raadiost tulles tõstis iga ihukarva ülesse.
Eestlased hoiame kokku

http://http://www.youtube.com/watch?v=u4Ae3o8mpWQ