7 games and still without even one single win.. ehk siis 7mängu - 0 võitu. Oma kõige hullemates unenägudes poleks ma uskunud, et nii tugevad on Soome naised ja meie nii hädised. 7 mängu oleme üritanud murda neid tõusvate ja langevate pallidega, servide ja blokkidega. Kolmel korral jõudsime 2:3 tulemuseni , kuid siiski. Pidevalt jääb puudu natuke jõust, oskustest, taktikast, psühholoogiast, närvidest. Kui keegi leiutaks imerohu, kuidas saaks kõik kuus naist platsil korraga ühtemoodi tööle, funktsioneerima ning ühes hingama, siis oleksime ilmselgelt väga tänulikud. Võibolla piisaks ka mõnest väiksest piltidega manuaalist.. Ühesõnaga - ei taha rohkem kaotada, üldse ei taha..
Virisemiseks oleks veel palju põhjuseid: magistritöö- ehk see-millest-me-ei-räägi, vihane noorsugu, ajapuudus, jooksen-vastu-tuult hetked jne.
Aga tühja sellega : see-millest-me-ei-räägi on veerema lükatud ja jõuab ehk kevadeks oma sihtpunkti, noorsugu on enamjaolt vahva ja igast tuuleiilist ma end enam juba kõigutada ei lase. Esimene kooliveerand on edukalt läbitud ja läks nii kiirelt. Rõõmuga ladusin oma suurematele ja väiksematele printsessidele viied sisse, pikk pai ja koolivaheajale! Ise aga ülikooli - kokku siis nädala jooksul 16 tundi loenguid! jälle grammike erudeeritum ja lähemal sellele-millest-me-ei-räägi.
Ja kuna õppisin just, et dopamiini (üheks heatuju allika tootmiseks) inimorganismis aitab kaasa millegi hea ootamine, siis jätkan oma puhkuse countdowniga- 7 kuud jäänud! või siis väike vahepeatus ka jõulud - 7 nädalat!Hinge piinab veel,et pole tükk aega Glamuuri näinud , aga ka selle vea kavatsen ma varsti, sest teatavasti ju saabub suhteliselt mitteoodatud veerandsada ka minuni...
seniks aga tšauki-tšauki!
No comments:
Post a Comment