päev nr. MINU KODU

Niisiis, minu Eesti , minu kodu, minu koht!
Ega minu tagasitulekust ei teadnudki pea keegi : minu vanemad, treener ja kaks sõpra. Oi kui raske oli seda saladust hoida!

Niisiis samal päeval kui sain oma lõpliku vastuse, tegin otsuse tulla tagasi koju, reaalsusesse. Olin veetnud USAs pea kolm toredat või vähemtoredat kuud. Nägin ära pea terve Florida osariigi, sain teada ja kogeda kõiki sealseid tavasid ja omapärasid. Kui jätta välja NCAA sekeldused oli see üks paganama kift kolm kuud. AGA see oli minujaoks hetkel piisav. Mulle pakuti küll võimalust kasvõi jääda maini ja kasutada oma stipendiumit õppimisele ja treenimisele - aga see ei olnud ju see, miks ma sinna läksin. Samuti ei oleks minu magistritunnistus olnud siin enamikes kohtades aktsepteeritav. Niisiis oli see otsus tagasi tulla minujaoks kerge.

Niisiis asusin USAst teele, mu sealne treener kirjutas mulle kaardi, mida ilmselt siiani lugedes nutma hakkan (seda tegi ka mu ema ja Kata). Väiksed kaardid tegid ka pea kõik tiimikaaslased ja kinkisid mulle ka LYNNi pusa. Nendel hetkedel oli mul otseloomulikult väga kurb sealt lahkuda. Peale 18 tunnist lennusõitu maandusin Tallinnas- ei oskagi kirjeldada mis tunded olid mus, kuid uksed avanesid ja nägin oma isa mind ootamas. Sel hetkel mõistsin, et see siiski on Minu koht.

Kodus ootasin ema töölt ja teda nähes valdas see sama tunne mind jälle.

Kuna endiselt tahtsin kedagi nii väga üllatada valisin ohvriks Teele. Peale kiiret mu-isa-toob-sulle-ühe-paki valet ootaski Teele mu isat ja pakki oma kodus. HA! ja siis astus välja Keiu - kes Teele teadmist mööda asus tolhetkel paari valgusaasta kaugusel. Keegi oleks võinud filmida kuidas õed lõvisüdamed taas kohtusid. Teele kallistas mind - peksis- kallistas ja siis jälle peksis. Teele kaasabil üllatasin teisi maailmaprintsesse ka järgmine päev koolis ja Mariani sünnipäeval. Andke andeks kallid, kuid neid nägusid ei unusta ma iiial!

Muidugi oli nii hea näha jälle oma vanaema, oma vana/uut võistkonda ja treenerit, sõpru, Foxyt. Üllatus oleks olnud ideaalne kui oleksin saanud ka Viljandi mängule sama sensatsiooniga astuda, kuid paraku jõudis üks ajakirjanik oma ilukirjanduslike teostega must ette ja kaks päeva hiljem oli jutt Bürokraatia Ohvri Naasmisest juba lehes. See selleks - MA OLEN KODUS.

Esimesed mängud ei läinud kõige paremini - võistkond on noor ja uus, kuid peab tunnistama väga arenguvõimeline. Aga mina usun küll, et veel selle hooaja sees võib kasvõi korra kasutada ühes lauses ka sõnu GMP ja purustab!
Muidugi teadsin tagasitulles, et kõik pole nii nagu ma oma elu siin jätsin. Sellest puuduvad kaks asja: kool ja töö, viimasest tingituna ka haigekassa. Koolis saan hetkel teha üht ainet (õnneks ongi ainult kolm veel jäänud) ja jään palvetama, et meie õppejõud Viikingil läheb süda haledaks ja ta lubab mul kevadel praktikale minna. Sellisel juhul olen oma elugraafikust ainult mõningad kuud maas ja saan magistri kraadi omandatud juba järgmiseks detsembriks. Aga see selleks, ka see ei morjenda mind tegelikult.

Tööd tahaks küll teha. Kuigi olen natuke üle nädala siin olnud, on tegevusetus mind juba hulluks ajanud. Tahaks juba olla asjalik! Saatsin mõned CV-d laiali, aga hetkel pole küll ühtgi asjalikku vastust tulnud. Ma ju näen, kuidas paljud mu sõbrad ja tuttavad otsivad tööd juba kuid, millegi pärast pole ma ennast kunagi kujutanud ette selles olukorras. Ma loodan kogu hingest, et hiljemalt uueks aastaks ma ikkagist suudan mingi mõnusa töö leida endale.

Niisiis, siin ma olen: The Bürokraatia Ohver, töötu, poolekohaga üliõpilane ja viimaste võrkpallimängude põhjal ka kaotaja. Aga tegelikult olen Võitja. Viimase kolme kuuga olen saanud tugevamaks ja paremaks igas mõttes, ma tegin asja, mida enamus lihtsalt ei julgeks teha. Kes ütles, et elu peab alati plaanipäraselt minema - ja kui lähekski- mis elu see veel oleks?

Olen õnnelik, olen oma Kohas, oma inimestega.

Nüüd aga lähen suuski määrima, sest vanarahva kombe kohaselt ei puudu ükski maailmaprintsess suusabaasi tantsupeo avapaugult!

Ja blogi üritan ikka edasi pidada, niiet kõik te saladuslikud lugejad Kreekast, Norrast ja Saudi Araabiast saate ikka minu tegemistega kursis olla!

Ja kõigele lisaks on mul minu uus Alehandro!