Kogu elu on nagu kaardimäng - tavaline potiknoi. Kõik oleneb, sellest millal lööd letti oma trumpässa. Valel hetkel lauda lauale pandud kaart võib tuua hetkelise edu, kuid lõpuks võib valusalt kätte maksta. Samas võid ka oodata ja oodata Seda Hetke, kuid selleks hetkeks on mäng läbi ja istud üksi oma trumbireaga. Kogu elu ongi üks suur ajastamine.
Aga siis asjast, viimased kuud on möödunud asjalikult, tegutsedes, võideldes, puhates, mängides.. emotsioone on kõvasti rohkem kui tavalises kaardimängus.
Aga siis asjast, viimased kuud on möödunud asjalikult, tegutsedes, võideldes, puhates, mängides.. emotsioone on kõvasti rohkem kui tavalises kaardimängus.
Dzii-Emm-Piiga oleme jõudnud lõpusirgele - marurasked , keerulised, mängulised poolfinaalid on käimas ja kui nüüd on veel finaal ühe trumbirea kaugusel. Me tahame ja oskame.. loodetavasti ka saame. 
Seljataga on ka 1,5 kuud praktikat minujaoks ühes teises G- tähega asutuses. Ja nagu ühes heas Ameerika filmis lõppes ka minu praktika tööpakkumisega, mida ma avasüli vastu võtsin. See koht on Oma, kodune ja hinges ja just seal ja seda tööd tehes on ka minul sära silmis. Peas keerlevad ikka mõtted, et kas saan hakkama ja kas minuga oldakse rahul või veel enam, kas olen ise endaga rahul. Kuid hinges on rahu ja tunne, et Jah - kõik on täpselt nii nagu peab!
Kuigi olukord on muidu vahelduva pilvisusega, siis päikese toovad endiselt ja korduvalt välja inimesed mu ümber.
Kuigi olukord on muidu vahelduva pilvisusega, siis päikese toovad endiselt ja korduvalt välja inimesed mu ümber.
1 comment:
jokker ikka tuli viimasel hetkel :)
Post a Comment