Sel nädalavahetusel tõmbasin kõik kõikidele kultuurilistele-glamuurilistele ja must be üritustele joone peale. Sel nädalavahetusel laadisin akusid. Minu aku-laadimis-retsept on : 2 tundi higist trenni, kaks maruhead Coelho raamatut, vaarika-šokolaadi koogi küpsetamine ja kiire sisse söömine, natuke šoppamist hingele, natuke iluprotseduuure, natuke koristamist enda ümber (aitab luua korda ka endas). Kogu laadimisprotsessi jooksul ei rääkinud ma peaaegu mitte kellegiga sõnagi. msn ja muu olid kolm päeva täielik no-no. Nüüd siis kindlasti tekib küsimus kas battery is full ? vastus on jaatav , arvan ,et nüüd olen jälle pikaks ajaks charged ja lahinguvalmis.
Esimene suur lahing ootab juba laupäeval- tuleb pärnakatele teha säru. Lahing tuleb korralik, eeldusel , et meie saame platsile kuus inimest kokku. Paraku on sel aastal palju kadusid olnud : kes on läinud laia ilma õnne otsima, kes on lihtsalt teinud omad valikud või teised suunad elus valinud . Kahju on.. ja raske on. Niisiis ongi meid alles 5 1/2- 7 mängijat, kes veel pole alla andnud. Hooaja lõpp helendab silme ees ning sportliku tahtet, viha ning hoogu voolab igas higi ja verepiisas.
Täna kuulasin raadios jutusaadet teemal, kuidas 30 aastasel naisel on praktiliselt lootusetu endale enam meest leida. Viimnegi rong on selleks ajaks läinud. Liialt palju keskenduvad naised koolidele ja tööle. Niisiis võite kõik mulle juba kassiliiva hakata koguma, sest ilmselt lehvitan 30 aastaselt oma viimasele lombakale rongile, võtan oma viis kassi kaenlasse ja jalutan päikeseloojangusse.
ja ilusat kevade algust kõikidele seltsimeestele ja -naistele. Igati tore ,et kevad on meid kolm viimast õhtut endiselt lumetormiga tervitanud!
No comments:
Post a Comment